Kunagine koolikiusu ohver: kui olin 13, siis kadus eluisu

“Hakkasin väga palju puuduma. Leidsin kõikvõimalikke vabandusi – kõht valutas, pea valutas jne. Tundsin end kodus oluliselt turvalisemana. Ema töötas palju välismaal – läks pühapäeval ära ja tuli neljapäeval tagasi. See oli meie omavaheline kokkulepe. Isa ei olnud. Ma jäin väga üksinda ja koolist puudumine oli väga kerge. Kogunesid halvad hinded ja tegemata tööd, sain külge templi, et olen halb laps. Sellepärast ei kuulanud ka klassijuhata minu muresid kiusamise kohta. Ta ütles, et küllap ma ise õrritan,“ meenutab Helen Voogla. Koolikiusu tagajärjel tekkis tal depressioon.